REGISTREERIMINE

Eesti Jäätmekäitlejate Liit korraldab 06.veebruaril JÄÄTMEPÄEVA, mille raames toimub ka erakondade keskkonnaministri kandidaatide DEBATT.

Jäätmepäev toimub Eesti Filmimuuseumis (Pirita tee 64).

Debatis osalevad MARKO POMERANTS (Isamaa), KALLE PALLING (Reformierakond), RAINER VAKRA (SDE), ARGO LUUDE (EKRE), JAAK LAINESTE (Eesti 200), ERKI SAVISAAR (Keskerakond).

JÄÄTMEPÄEVA AJAKAVA

Jäätmepäeva juhib MÄRT TREIER.

10.00 – 10.10                    Jäätmepäeva avamine.

EJKL juhatuse esimees Aivar Lõhmus

10.10 – 10.30                    RK keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra sõnavõtt.

10.30 – 10.50                   Keskkonnaminister Siim Kiisleri sõnavõtt.

10.50 – 11.10                    Kohvipaus.

11.10 – 12.10                   Ülevaade Euroopa Liidu 13 liikmesriigile saadetud varajase hoiatuse raportitest.

Varajase hoiatuse raportid saadeti riikidele, kes suure tõenäosusega ei täida EL poolt seatud taaskasutamise sihtarve 2020.

Samas pakub Euroopa Komisjon riikidele välja ka omapoolsed soovitused/tegevused, mis eelduslikult aitavad riikidel sihtarvude täitmise poole liikuda.

Aurore Mourette, FEAD (Euroopa Jäätmekäitlejate Liit)

12.10 – 13.00                    Lõuna

13.00 – 14.15                    Erakondade keskkonnaministri kandidaatide DEBATT.

Debatis keskendume järgmistele teemadele:

  • Kiired ja efektiivsed lahendused Eestile, et arendada korduskasutust ja materjalina ringlussevõttu ning täita EL kokkulepitud sihtarvud.

Taaskasutamise sihtarvude täitmine 2020 (50%), 2025 (55%), 2030 (60%).

Euroopa Komisjoni poolt Eestile saadetud varajase hoiatuse raport.

  • EJKL on teinud erakondade valimisplatvormidesse omapoolsed ettepanekud – milliste ettepanekutega on erakonnad arvestanud?

14.15 – 14.30                    Kokkuvõte päevast.

Jäätmepäeva osalustasu Eesti Jäätmekäitlejate Liidu liikmetele on 109 EUR ja kõikidele teistele 129 EUR.

Registreerumisel peale 28.jaanuari on osalustasu kõikidele 149 EUR.

Jäätmepäevale on võimalik registreeruda saates e-kirja aadressile ejkl@ejkl.ee või täites online registreerimisvormi.


Euroopa Liit on seadnud jäätmete taaskasutamisele sihtarvud, mille kohaselt aastaks 2020 tuleb korduskasutada ja/või materjalina ringlusse võtta 50%segaolmejäätmetes sisalduvast metallist, paberis ja papist, plastist ja klaasist.  

Käesoleva aasta mais võttis Euroopa Komisjon vastu ringmajanduse paketi, mille liikmesriigid (s.h. Eesti) peavad üle võtma juuniks 2020.

Liikmesriikide poolt kokku lepitud olmejäätmete korduskasutuse ja materjalina ringlussevõtu sihtarvud on järgmised – 2025.a. – 55%2030.a. – 60% ja 2035.a. 65%.

Lisaks on kehtestatud liigiti kogumise nõue kodumajapidamistes tekkivatele ohtlikele jäätmetele (2022.a.)biojäätmetele (2023.a.) ja tekstiilijäätmetele (2025.a.).

Kohustuslik laiendatud tootjavastutus kõikidele pakenditele hakkab kehtima aastast 2024.

2014.a. oli Eestis korduskasutuse ja materjalina ringlussevõtu protsent 32-33 ning 2017.a. oli sama protsent 28. Seega on viimastel aastatel korduskasutuse ja materjalina ringlussevõtu  protsent järjest vähenenud. Praeguste arengute raames Eesti 2020. aastaks Euroopa Liidu poolt seatud sihtarve kindlasti ei täida.

Eesti on ka üks Euroopa Liidu liikmesriikidest, kellele Euroopa Komisjon saatis varajase hoiatuse raporti pakkudes välja võimalikud meetmed, mida Eesti peaks rakendama, et korduskasutuse ja materjalina ringlussevõttu kasvu suunas pöörata.

Omapoolsed ettepanekud nii Riigikogu keskkonnakomisjonile kui ka erakondade valimisprogrammidesse on teinud ka Eesti Jäätmekäitlejate Liit.