Eesti Jäätmekäitlejate Liit taunib Eesti Päevalehe poolt eelmisel nädalal avaldatud hinnanguid nagu lepiks prügifirmad omavahel turujagamises kokku ning et vaba konkurents ei sobivat jäätmeturule selle spetsiifika tõttu. Argumenteerimatud ja kontekstist välja rebitud väited tekitavad segadust ning kahju lisaks jäätmekäitlejatele ka tarbija rahakotile.
Eesti Päevaleht kirjutas, et Tallinnas jääb mulje, nagu teeksid jäätmevedajad konkurssidel vastastikku soodsaid pakkumisi, mis võimaldavad konkurendil väljakujunenud piirkonnas segamatult edasi tegutseda. Leht viitab mitmele linnaosale, kus konkurent pakkuvat piirkonnas konkursil võiduvõimalusega kokkusobimatult kõrget hinda, mille vastutasuks saavat leebe kohtlemise osaliseks oma prügiveo piirkonnas. Kahjuks on ajaleht teemat käsitlenud pealiskaudselt ning kogu konteksti avamata. Arvukalt on näited, kus viimastel aastatel on konkursi tulemusel vahetunud jäätmekäitleja, mis omakorda peaks tunnistust andma karmist konkurentsist selles valdkonnas.
Täpsemalt: hankekonkursi tulemusel vahetus jäätmevedaja Kernu ja Nissi vallas (2008), Saue linnas (2009), kaheksa omavalitsuse ühishankel Ida-Eestis (2010), Kadrina ja Haljala vallas (2010), Läänemaa omavalitsuste ühishankel (2010). Sama on juhtunud viimati ka Harku vallas.
Lisaks tasub viidata ka asjaolule, et isegi kui jäätmekäitlusfirma võidab konkursi piirkonnas, kus ta juba tegutseb, võivad teenuse hinnad minna tarbijale soodsamaks – nii juhtus näiteks Elva ja Valgamaa omavalitsuste korraldatud jäätmeveo konkursil. Sedagi saab põhjendada konkurentsi kasuliku mõjuga.
Samuti oli ajalehele teada, et jäätmekäitlusvaldkonnas on esialgsed viie aasta pikkused lepingud praeguseks asendunud kaheaastaste lepingutega, mis tähendab investeeringute jaotumist lühema aja peale ning see omakorda kajastub ka teenuse hindades. Seega – mida lühem on leping, seda suurem eelis on pakkumisel olemasoleval prügivedajal.
Riigihangete dokumendid on reeglina sellised, et seal toodud piirkonna kirjeldus on informatiivne. See annab eelised sellel pakkujal, kes on seda piirkonda eelnevalt teenindanud. Selle kogemusega on võimalik pakkuda kas liiga madal või palju kõrgem hind kui teistel pakkujatel, sest teades piirkonna iseärasusi ja tegelikke tingimusi arvestab tänane teenindaja selle teadmise oma hinna sisse, teised aga pakuvad vastavalt oma parimatele oskustele. Loomulikult jälgitakse ka konkurentide eelnevat käitumist, pakkumiste mustreid, majanduses toimuvaid muutuseid, hinnamuutmise võimalusi ja kõike muid tegureid, mis mõjutavad pakutava hinna kujunemist.
Jäätmekäitlejad esitavad omavalitsuste korraldatud konkurssidele täpselt sellised pakkumised nagu nõuavad hankedokumentides toodud tingimused. Kui pakkumised nurjuvad või aeguvad, siis on see enamasti olnud omavalitsuste viga mitte jäätmekäitlejate küündimatus või pahatahtlikkus. Ilmselt on mõistetav ka see, et rohkem pakkumisi teinud ettevõttel on ka rohkem kogemusi ning seega võivad pakkujate hinnad olla ka küllaltki sarnased. Näiteks sel suvel Põltsamaa linna korraldatud hankel küsiti jäätmevedajatelt terve aasta teenuse hinda ning paremuselt esimese ja teise pakkumise vahe oli kõigest 45 eurot.
Kummaline on lugeda ajalehe juhtkirjas taas põhjendamata väiteid selle kohta, et korraldatud jäätmeveosüsteem olevat parim variant jäätmeveoturu jaoks, sest tegemist ei ole tavalise majandusharuga. Tegelikkuses on Eestis hulk omavalitsusi, kus pole korraldatud jäätmeveosüsteem ebaõnnestunud konkursside tulemusel rakendunud ning sestap oleks mõttekas täiendada praegust süsteemi tegevuslubade süsteemiga ehk liikuda turu liberaliseerimise suunas. Seetõttu on Jäätmekäitlejate Liit teinud vastava seadusemuudatuse ettepaneku.
Vastutustundetu on väita, et vaba turu juurde pöördumine tähendab selles valdkondades tarbijale teenuse hindade tõusu. Mida rohkem on turul osalisi ja mida suurem on konkurents, seda väiksem on kardetud kokkulepete võimalus ning seda paremaid tingimusi saab endale kaubelda ka teenus tarbija.
Konkurentsiamet, mis on aastaid jälginud jäätmeveovaldkonda ning nõustanud omavalitsusi, tõstatas hiljuti samuti küsimuse jäätmekäitlusvaldkonnas kehtivate regulatsioonide mõttekusest. Ameti hinnangul ei tuleks karta vaba konkurentsi selles valdkonnas.